Hjem
Tilfældig
Log på
Indstillinger
Donation
Om Wiktionary
Forbehold
Søg
Quittung
Sprog
Overvåg
Redigér
Indholdsfortegnelse
1
Tysk
1.1
Etymologi
1.2
Udtale
1.3
Substantiv
1.3.1
Bøjning
1.4
Kilder
Tysk
Etymologi
quittieren
+
-ung
[1]
Udtale
IPA
: (
hjælp
)
/ˈkvɪtʊŋ/
Substantiv
Quittung
hunkøn
(
jura
)
kvittering
Bøjning
Ental
Flertal
Nominativ
die Quittung
die Quittungen
Genitiv
der Quittung
der Quittungen
Dativ
der Quittung
den Quittungen
Akkusativ
die Quittung
die Quittungen
Kilder
↑
„
Quittung
“ i
Digitales Wörterbuch der deutschen Sprache